Noored ja andekad piire ei tõmmanud

Festivali teisel päeval toimusid lisaks Tartu Uue Teatri kontsertidele, kus esinesid MiaMee, Tanel Ruben Quintet ja Tribute to Mess, ka kontserdid Genialistide klubis. Seal astus üles kolm noort bändi, kes esitasid IDeeJazzi konkursile oma avaldused ning korraldajameeskond hindas nende taset piisavalt sobivaks, et määrata nad festivali põhiprogrammi. Puupüsti täis Genklubi saal tõendas seda sobivust.

Esimesena astus üles Toronto-Muhu-Eesti bänd The General Vicinity, kelle algse kontserdiaja paiku esitas Uues Teatris legendaarne Mess oma lisalugu, nii et tekkis kahtlus, kas publikut ikka noorte juurde on jõudnud. Bändi kitarrist Liina Vokk kinnitas – nende esinemise ajaks oli publik kenasti kohal ning võttis neid väga hästi vastu.

Teisena astus lavale peamiselt instrumentaalmuusikat viljelev progeroki ja poppi sugemetega ansambel nimega Talamak, kelle muusika võlus selguse ning siirusega. Lavale astusid bändi koosseisus kitarristid Karl Petti ja Argo Vals, klahvimängija Liis Ring, basskitarrist Magnus Morel ning trummar Ott Adamson.

„Meile meeldib hea gruuv, meeldivad head kaasahaaravad meloodiad, vorm võiks olla pigem lihtne, loomulik ja sundimatu,“ kirjeldas bändi kitarrist Karl Petti. Ta lisas, et kuna bändiliikmed on muusikakooli haridusega, on palju jäänud külge nii klassikalisest muusikast kui jazzist.

Liis Ring rääkis, et muusikas ei tõmba tema kunagi stiililisi piiranguid ning lähtub rohkem sellest, mis meeldib. Magnus Moreli sõnul kehtib sama instrumentide kohta – tema ei ütle Karli kohta kitarrist ega Liisi kohta klahvimängija.

Seda vaba tõlgendusvormi demonstreerisid nad ka laval, kui nii Karl Petti kui Liis Ring hakkasid oma instrumente mängides laulma ning ka kitarrimängija Argo Vals vahetas korra oma instrumendi klahvpilli vastu.

Kolmanda ansamblina astusid laupäevasel õhtul – või ka ööl – üles ansambel Wilhelm koosseisus lauljanna Anett Kulbin, saksofonist Lauri Kadalipp, kitarrist Paul Neitsov, bassist Jorven Viilik ning trummar Kristjan Mängel.

Muide, Lauri Kadalipp astus kõikidest festivalil esinejatest üles kõige rohkem: kahel rütmihommikul, kahel korral täistunnijazzil ning ühel korral põhiprogrammis!

Wilhelm oli ilmselt Genialistide klubi kõige maagilisem bänd, mis läks lavale küll alles ühe paiku öösel, kuid ikkagi täissaalile. Rääkimata sellest hakkas publik nagu kukkuvate doominoklotside rida Wilhelmile kaasa laulma: kõigepealt üks noormees esimeselt pingirealt, seejärel tema sõbrad ning siis kogu saal.

Wilhelmi liikmete jaoks ongi kõige olulisem esinemisest saadud emotsioon ning energiavahetus publikuga. „Sa võid mängida laval kolm minutit järjest ainult ühte akordi, aga kui emotsioon sinus jõuab ka publikuni, on kõik korras,“ ütles Wilhelmi kitarrist Paul Neitsov.

Ilmselt jõudis kell pool kaks öösel esitatud lugu publikuni, kui nad lugu nagu öölaulupeol täiekoosseisuliselt kaasa laulsid. Hea töö, Wilhelm!

Reporter: Kristi Karro / Fotod: Berta Vosman

_MG_2205 _MG_2211

_MG_2228 _MG_2270 _MG_2412 _MG_2316 _MG_2364

Author: IDJ

Share This Post On