IDeeJazzi lõpetas eriilmeline pühapäev

IDeeJazzi viimasel päeval esinesid Salemi kirikus duo A&B Section ning ansambel Häälemaa. Seekordse jazzifestivali lõpetas aga Jaak Lutsoja Quinteti ja Kersti Ala-Murri kontsert Tartu Linnamuuseumis.

A&B Section koosneb kahest noorest muusikust – kitarrist Anna Roemer ning klahvpillimängija Britta Virves – kelle lihtsaid meloodiaid ja dünaamilist esitust rikastasid erinevad elektroonilised vahendid nagu looper’id ja pedaalid.  Britta mängis lisaks klaveri klahvidele ka selle sees paiknevaid keeli ning mõnes loos võttis Anna kitarrikeelte mängimiseks medika asemel appi poogna.

Kontsertprogramm koosnes 12 loost ning lugusid mängiti alates jaanuarist kuni detsembrini, kus maikuud illustreeriv lugu rääkis mootorrattaga kruiisimisest ning näiteks septembrit kujutav lugu hoopis tudengipõlve pubituuridest. Ilmselt ei kahtle enam ükski inimene eelnevat kirjeldust lugedes, et tegu on tõepoolest erilise bändiga. Eriliseks teeb kahe neiu duo ka tõsiasi, et üks liige – Anna – oli festivali ainukene välismaalasest esineja, ta on nimelt pärit Taanist.

Neiud kohtusid ühes Taani muusikaakadeemias, kuid nüüd on Britta tagasi Eestis. See tähendab, et nad saavad kokku vaid esinemiste eel, mida õnneks on lähiajal ilmselt üsna tihedalt tulemas. Detsembris on neil kaks kontserti Saaremaal ja Tallinnas, suvel aga jazzfestivalil Kopenhaagenis.

Anna rääkis, et Eesti muusikat ta mõistis just muusikaliselt. Intervjuu toimus pärast eestikeelseid laule esitanud Häälemaa kontserti. „Mulle väga meeldis see ansambel, kuigi ma ei saanud ühestki sõnast aru. Selles ongi asja ilu: ei pea kõike toimuvat sõna-sõnalt mõistma, vahel on olulisemad hoopis atmosfäär ja emotsioonid,“ ütles taanlanna.

Eelmainitud ansambel Häälemaa ei mänginud küll puhast jazzmuusikat, kuid nagu tuli välja erinevatest vestlusest, võib Eesti jazzi teadjameeste hinnangul nimetada mitte ainult muusikažanriks, vaid ka mõttelaadiks. Ning just Häälemaa liikmete Piret ja Tõnu Laikre, Viljar ja Mihkel Kuuski ning Linda Kanteri lauludest tuli välja nende elujaatav, tänulik ning positiivne suhtumine.

Õhtu viimane kontsert toimus Tartu linnamuuseumis, kui lavale astusid solist Kersti Ala-Murr ning Jaak Lutsoja Quintet, kus lisaks neile mängisid kitarril Virgo Sillamaa, kontrabassil Taavo Remmel ning perkussioonidel Arno Kalbus.

Nende kontserdi eel rääkis festivali üldjuht Oleg Pissarenko, et viimased päevad on täitnud Tartu hea muusikaga. „Kellele see ei meeldi, eksib. Kui tänane kontsert ei meeldi, siis eksid,“ ütles Pissarenko muheledes. Ilmselt ei lahkunud Tartu linnamuuseumist ükski inimene arvamusega, et talle poleks meeldinud.

Esiteks rabasid kuulajaid klassikalise soprani Kersti Ala-Murri esinemise ilmekus ja emotsionaalsus, kui esitati Argentiina helilooja Astor Piazzolla loomingut, mille kollektiiv oli seganud tangost, jazzist ja klassikast üheks tervikuks.

Lutsoja rääkis õnnestunud kontserdi järgselt, et pärast oma esimese autoriplaadi väljaandmist 2010. aastal oli Piazzolla muusika esitamine loogiline jätk, kuna selles leidus Kerstile sobiliku klassikalise muusika ja Jaagu akordionimaailma kokkupuutepunkt. Pärast Piazzolla valimist tuli leida aga ülejäänud muusikud, kes kooslusesse sobiksid.

Ansambli perkussionist Arno Kalbus loetles ette kõik oma kontserdil mängitud pillid (olge nüüd valmis): tablad, savitrumm ghatm ehk udushaker’id, tiibeti kõlakauss ehk ülemhelikauss, ookeanitrumm, kuljused, raamtrummid, tamburiin ja mustlastamburiin. Mustlastamburiini erinevus tavalisest seisneb selles, et tal on ainult üks kuljusepaar, mis on tehtud tavaliselt müntidest. Näiteks Kalbuse mustlastamburiinil on vanad eesti sendid.

Ansamblit kokku pannes igatsesid asutajaliikmed kõige rohkem just neid konkreetseid erilise kõlaga pille – lisaks löökriistadele kontrabassi, kitarri ja saksofone. “Ühes pillidega leidsime oma ansamblisse ka suurepärased muusikud ja inimesed,” ütles Jaak Lutsoja.

Reporter: Kristi Karro / Fotod: Berta Vosman

_MG_2482 _MG_2484 _MG_2498 _MG_2554 _MG_2569

Author: IDJ

Share This Post On